Silpluule või vastavalt haikud ja tankad on pikemal ajal minu elu osaks olnud. Panen siia aegajalt mõned näited oma loomingust. Tänaseks valisin välja tsükli “kui ma oleksin”, mida võite lugeda ja kommenteerida. Võite ka jagada, suunates oma sõbrad sellele lingile.
Kui ma oleksin
Kui oleksin puu
Kasvaksin paksus metsas
Mitte midagi
Ei teaks ma metsameestest
Kes tulevad lõikama
kui oleksin linn
kannatama peaksin ma
neid inimesi
kes elavad linnades
õiget elu tundmata
Oleks ma käsi,
siis hellalt silitaksin
sinu pisikest peakest,
sest nii leiab sind uni
öösel magad rõõmuga.
kui oleksin jalg
astuksin maailma teedel
kuni on jõudu
jaksu minna ja näha
tahtmist teadmisi saada
kui oleksin aeg
siis poleks mul aega, et
kordki peatuda
aeg võtta maha, et saaks
oodata aegu kauneid
Kui oleksin surm
siis sureksin kurbusest
kaedes peeglisse
tundes seal ära selle,
kes lõikab elulõnga
Oleks ma sõna.
siis oleksin see sõna,
mis inimesed
paneb naeratama ja
ka nutma ühekorraga
Kui oleksin laps,
kiiresti tahaksin ma
kasvada suureks.
ja usuksin jäägitult
õiglust, ausust, armastust.
Kui oleksin pill
mängiksin lugu õnnest
lõputa laulu
elule, õnnele ning
lõpmatule ilule
Kui oleksin pilv
hõljuksin taeva lael
päikese kiirte
pehmes siidises süles
täna sadu ei tule
Oleks ma vaikus,
mitte keegi ei kuuleks,
kui ma hääletult
laulan oma vaikimist
igaviku lõpuni.
Kui oleksin laul,
siis kõik otsiksid mind
lauldes seal samas
ikka, jälle, alati
oma laulu ei leia
Oleks ma maailm
siis väsiksin vihkamast
annaksin kõigil
kahe vahel valida
surge või armastage
Kui oleksin tee
ma viiksin sinna teid, kus
lokkavad teepuud
ja teed oleks seal küllalt
mind jaguks siis kõigile
Kui oleksin viin
ma oleksin kange siis
sedavõrd kange
et kel maitseb see kannab
ja kel ei, saaks peavalu
Kui oleksin tamm
minu laias süles koht
oleks linnule
kelle laul on kõlav
ja rõõmsameelsust kiirgav.
Oleks ma tühjus
siis oleksin täiuslik
iseenese
kõiksusest kujustunud
täiuslik tühi kõiksus
