Kurat võtaks

Seda bändi on juba viimased aastakest 3 veeretatu vähemalt. Nüüd pidin ta kuradi pärast mari keele loengu ära jätma. Kujutage palun ise ette, et ilmub loengusse mees, kellel on kilodes pille kaasas ja veel ka läpakas.

Korralduslikust aspektist on see raskesti korraldatav ja näeks kentsakas välja. Üliõpilasena ma ei armasta enam suuri kotte. Loengus tahan end hästi tunda, citera, sündi ja sülekaga koos ma seda teha ei saa. Võtaksin seal liiga palju ruumi.

Kevadeks tahaks midagi salvestada kah. Mina ja kidramees räägime seda juttu juba pikemat aega, aga trummar-sündimees ei taha meid kuuldagi. Muretsegu elu omale, siis leidku aeg pilli mängida. Mul on õnnetuseks elu olemas ja ma ei leia aega 12 tundi päevas sünte ega citerat mängida. Sellepärast need väiksed mustad ka tulevad, aga üldiselt saame hakkama. Promo jaoks oleks aga korralikku salvestuslikku liigutust vaja.

Nii et mari keele loeng jäi ära ja nüüd tuleb juba kahele õpetajale kiri kirjutada, et mis toimub ja kuidas me saame nii tehtud, et keegi ei kannataks ja viisakalt vabandada.

Terekest. Vana orkuti profiilist

Janika tuhlas minu Orkutis ja sai tüki naerda, kui nägi, mis seal kirjas oli.

Parimad osad minu arust olid need.

minu ettekujutus ideaalsest esimesest kohtingust:

et jääks mida mäletada, oleks mida igatseda ja poleks mida kahetseda.

oma viimasest suhtest olen õppinud:

Õpi, kui sind õpetatakse, muidu lõpetad väga suures jamas.

viis asja, milleta ma ei saa elada:

muusika, sõbrad, mõtlemisruum, toidud ja loodus

minu magamistoast leiad:

Sina leiad sealt segaduse, mina leian omad asjad.

Igast hetkest võtta natuke rohkem kui võimalik.

Kell on pool neli, istume Tiina, Nele ja Janikaga skypes ja jutustame või tähendab, nemad jutustavad.

Peaks minema omale tassi teed tegema.

Täna olid loengud hommikul kaheksast õhtul kaheksani, terve reede on see-eest vaba.

Nii aga nüüdseks lõpetan, katsun seda blogi kuskil edasi pidada ja tulevikku siia kajastada.

Päikest

Jürgen

Tere suvi

Väljas on kanikula. See tahab mõistusegi ära viia. Täna päevitasin pool päeva ja mängisin akordjoni. Siis rääkisin pea poolteist tundi Beregi rékaga juttu. Ma nii naudin neid vestlusi. Lihtsalt oled. Kuulan inimeste juttu ja jutustan ise. Rékaga me ei räägi isegi sexist või siis lihtsalt naerame mehi, ehk siis mind, et nad on kõik ühe asja peal väljas ja jätkame vestlust sealt, kust pooleli jäime.

Nii hea on olemas olla.

Silpluulest

Silpluule või vastavalt haikud ja tankad on pikemal ajal minu elu osaks olnud. Panen siia aegajalt mõned näited oma loomingust. Tänaseks valisin välja tsükli “kui ma oleksin”, mida võite lugeda ja kommenteerida. Võite ka jagada, suunates oma sõbrad sellele lingile.

 

Kui ma oleksin

 

Kui oleksin puu

Kasvaksin paksus metsas

Mitte midagi

Ei teaks ma metsameestest

Kes tulevad lõikama

 

kui oleksin linn

kannatama peaksin ma

neid inimesi

kes elavad linnades

õiget elu tundmata

 

Oleks ma käsi,

siis hellalt silitaksin

sinu pisikest peakest,

sest nii leiab sind uni

öösel magad rõõmuga.

kui oleksin jalg

astuksin maailma teedel

kuni on jõudu

jaksu minna ja näha

tahtmist teadmisi saada

kui oleksin aeg

siis poleks mul aega, et

kordki peatuda

aeg võtta maha, et saaks

oodata aegu kauneid

Kui oleksin surm

siis sureksin kurbusest

kaedes peeglisse

tundes seal ära selle,

kes lõikab elulõnga

Oleks ma sõna.

siis oleksin see sõna,

mis inimesed

paneb naeratama ja

ka nutma ühekorraga

Kui oleksin laps,

kiiresti tahaksin ma

kasvada suureks.

ja usuksin jäägitult

õiglust, ausust, armastust.

Kui oleksin pill

mängiksin lugu õnnest

lõputa laulu

elule, õnnele ning

lõpmatule ilule

Kui oleksin pilv

hõljuksin taeva lael

päikese kiirte

pehmes siidises süles

täna sadu ei tule

Oleks ma vaikus,

mitte keegi ei kuuleks,

kui ma hääletult

laulan oma vaikimist

igaviku lõpuni.

Kui oleksin laul,

siis kõik otsiksid mind

lauldes seal samas

ikka, jälle, alati

oma laulu ei leia

Oleks ma maailm

siis väsiksin vihkamast

annaksin kõigil

kahe vahel valida

surge või armastage

Kui oleksin tee

ma viiksin sinna teid, kus

lokkavad teepuud

ja teed oleks seal küllalt

mind jaguks siis kõigile

Kui oleksin viin

ma oleksin kange siis

sedavõrd kange

et kel maitseb see kannab

ja kel ei, saaks peavalu

Kui oleksin tamm

minu laias süles koht

oleks linnule

kelle laul on kõlav

ja rõõmsameelsust kiirgav.

Oleks ma tühjus

siis oleksin täiuslik

iseenese

kõiksusest kujustunud

täiuslik tühi kõiksus

Tere

Jälle üle pika aja kirjutan siia midagi.

Veerandi lõpu pidevad mürgeldamised on mul ilmselt kogu eluplaani sassi ajanud. Eesti keele hinne ei tulnud kõige parem, sest ma osalt enda tegematajätmiste, teisalt erinevate asjade kokkusattumuse tõttu ei jõudnudki omi kirjandeid parandada, rääkimata siis vigade analüüsist. Ega mul vaheajalgi selleks aega ei jää. Pürotehnilised vahendid veel muretsemata ja sõpradele ka toidukraam ostmata. Kalliks peetud tütarlapsele võiks ka jõulukingi muretseda. Tööd saab tehtud küll.

Elu on kirev ja kõigile tagasilöökidele, näiteks sellele, et üks laps minu kohvikustöötamise ajal ajas omale kuuma vett käele, tunnen ma end kuidagi väga hästi. Tallinna Ahhaa pole muidugi see, aga siin töödates on raha kuidagi olulisem.

Kokkuvõtteks siis: Olen armunud, õnnelik ja rõõmus ja seetõttu masetsemiseks aega ei jää. Lennart Meri ütles kunagi: “Asjad on sitasti, aga see on väetiseks meie maale.” Võtan end kokku ja teen ära nii palju kui suudan.

Õpingute aeg

Nagu juba pealkiri ütleb, on käimas õpingute aeg. Toimetan erinevate kursuste, raamatute, arutluste ja ka kanalduste keskel juba suhtkoht vabalt, võttes neid kätte siis, kui selleks vajadus tekib. Suve hakul tundsin lihtsalt, et nüüd on aeg enese spirituaalseks tõstmiseks, panin end kirja Silva meetodi kursustele, hiljem ka Drunvalo Melchizeteki poolt ingleilt saadud Mer-ka-ba meditatsiooni õpinguile. Nüüd on nad mõlemad läbi ja selline suur tunne on, olen taaskord teinud midagi enda heaks.

Varsti läheme perega taas pilišisse, kus igaaastane maaema austamiseks, ungari keeles on see Boldog assony e õnnis naine. Niisiis korraldatakse pea juba traditsiooniks saav tuur taas 14.-15, augustil ning sellel aastal on meil ka kalliskivi kohal. Kuskilt sai meie üritusest teada maia preester, kes otsustas et õnnistab meie üritust tuleteenistusega, ootamas on taaskord suur hulk uusi kogemusi ja tundmusi.

Niisiis on veel kuu jäänud sinnani, kkust alates algab tagasisõit ja harjumine sünnimaaga, emakeelega ja eesti inimeste omaseks saanud külmusega, mis juba iseenesest on võimeline ehk niimõneltki naeratuse näolt viima.

Ungarimaa elust ja olust, rõõmust ja valust

Niisiis, jälle madjarite maal e tagasi kodus.

Tegemist ei olegi niipalju, kui arvasin. Esialgne plaan mööda kesk-euroopat ringi tuuritada jäi ka katki ilmselt, majanduskriis on jõudnud ka nende peredeni, kes täies mahus korralikult makse ei maksa. :)

 

Höä häö

 

Peretütar Tünde, see kõige pisem hakkab varsti neljakuuseks saama, vokaliseerib juba kenasti, liigutab kõiki kehaosi, kuulab vanemate sõna ja tunneb nende hääled ära, vaatab hoolikalt ringi, avastades kõiki kohti, kus ta oma vanematega koos käib.

Sain omale huvitava ülesande. Pean augusti lõpuks suutma teha suure hulga kükke, kätekõverdusi, istessetõuse ja käteliigutusi. Saan hakkama, ise vähemalt arvan nii.

See on siis kokkuvõte sellest mis on viimaste päevade jooksul toimunud. Üldiselt peaks ka nädalased kõkkuvõtted siia panema, aga neid lihtsalt ei ole.

Iseeneslikust olukorrast. Loen erinevaid soomeugri kirjutisi ja uurin keeli. Mõtisklen endiselt, kas asuda õppima folkloristikat, soome-ugri, türgi või mongoli keeli. Viimase kahe puhul on kindlaks ülikoolivalikuks Budapest, esimeste puhul ilmselt Tartu.

Sellekskorraks lõpetan. Teinekord jälle.