Tere!!! Alustaks siis sedapuhku sellest, mis on toimunud juba alguses. Ehk siis helinäidetega lennureisist. Kahjuks ei ole mul mu stereomikrit, vöi ma lihtsalt ei leia seda, aga igatahes on tegemist digikasse otse vöetud helipiltidega.. Lennureis Kui te veel ei tea, kui toreda häälega on ungari metroo, siis helinäide teile ka selle kohta.
Siis veel tramm, seegi on tore.
Ostsime kord perega koka lighti ja mentost ja kavatsesime sele järgi proovide mis saab, kui nad kohtuvad. Tulemus oli selline. Kuulake.
Nüüd siis natuke ka möödund ajast lähemalt. Jäime omadega vaheaja juurde, ehk siis 23 oktoobril toimunud ülestöusu päeva ootele. 23. oktoober on Ungaris rahvuspüha, mille tähistamise täielikku pöhjust ei ole ma veel seini aru saanud. Nad kuulutasid sellel päeval välja oma vabariigi ning samal päeval algas ka 1956. aasta revolutsioonikatse. Kumba tähistatakse rohkem, ongi antud kohal pöhiküsimus. Sellele järgnenud kolm neli päeva ma olesklesin kodu juures ja mängisin sünti, aitasin koduseid ja tegin muudki vajalikku. Töeline vaheaeg algas alles teisipäeval, millal siirdusime Nyiredgyházasse, külla sugulastele. Seal me käisime ja köigepealt korrastasime surnuaeda ning ööbisime ema täditütre majas. Seal külastasime siis pea köiki sugulasi, kes elavad ümberkaudu. Ühe nende majast leidsime ka Ungari rahvapilli tsitri, millel sai pisut tinistatud.
Kas tundsite ära? Veidi kehvasti aga siiski;
Kas köik lapsed körvaltoas laulsid kaasa?
Kas kauguses on märgata süttimas tulukesi?
Söönud olen ohtrasti, selle blogi kirjutamise ajaks olen kehakaalu töstnud juba 60 kilo juurde.
Lisaks leidsin sealt veel ka tegelase, kellel oli elektrikas ja sellegagi sai pisut mängitud
tommi kitarri ja mina effektikaga
ja siis veel;
mina tinistan kitra ja Tomm mängib effektikaga
Nyiregyházas olime nagu juba öeldud ema täditütre Timi juures, kellel oli väike tüdruk Hanna. Sellele vihjas ta tihti peale lihtsalt „väike tüdruk”, eriti kui see oli midagi valesti teinud. Sealt siirdusime edasi Kazincbarcikasse, kus meid ootasid sugulased. Ehk siis ema tädid. Töenäoliselt kuna lähenemas oli teine november ja surnutepüha, siis külastasime ka siia maetud sugulasi. Olime siingi kaks päeva, pöhiliselt puhates ja elu nautides. Seejärel alustasime tagasiteed koju. Kusjuures teele jäi ka üks rahvuspark, mida me külastasime. Siia siis ligi 3 tunni jagu lihtsalt ungari keelset vestu, et teile ka kinnitada, et keel ikka suus ja täitsa kölalt sarnane meie omaga. Tagasituleku järgsel päeval läksime me aga Csepeli saarele, millest osa kuulub Budapestile ja kus on mu perel väike maakrunt. Seal teostasime kaevetöid. Siinkohal peakski mainima, et edasi algasid koolinädalad, mis kulgesid nagu iga teinegi, ainukese vahega, et nüüd teen lisaks inglise keelele ja ajalooöpetaja antavatele ainetele kaasa ka matemaatikas. Vaatan siin oma msn-i kontaktide seast, et vähemalt üks ungarlane on tegevuses meie noorteraadio kuulamisega. Üks mu barátnő kirjutas messengeris, et ei ole olemas nii head asja, et keegi seda kuskil ei vihkaks.
