terekest kah.

Ei ole näed enam ammu kirjutanud. Nüüd siis sai ää käidud ka dialoog pimedusel Ungari moodi, mis meie omast erines oluliselt kahel pöhjusel. Esiteks oli seal olemas kööginurk, ehk siis saime tegeleda erinevate köögiriistade ära tundmisega. Teistele, see tähendab yfukatele oli see meeletu fun, aga minule formaalsus.

Pikemalt siis lühikesest väljaminekust täna. Algas köik nagu tavaline koolipäev, kusjuures saime teada, et järgmise nädala reedel on tunnid 60 minutit pikad. See shokeeris mind muidugi, sest mul tuleb ära kannatada poole tunni jagu rohkem majandusöpetust.

Edasi läksime Anjaga(Ungari k ema) poodi, ja ostsime sealt öele jöulukingi. Seejuures sai ka endale üht teist otsitud, aga midagi koju viima ei hakatud.

Seejärel öele järele ja siirdusimegi pimedusse. Meie giidiks oli Aniko vöi anniko, kuidas nad seda nime siin kirjutama peaksidki, ei ole mulle teada ja behindthename.com saidilt ei viitsi ka järgi vaadata.

See oli samasugune süsteem nagu meil tartus. Alguses on park ja meid tervitav vee vulin. Purskkaev oli puudu. Tegemist oli tösise puudujäägiga, sest erakordselt lahe kogemus jäi sellepärast olemata.

Järgnes siis linnakene, mida me külastasime, tekkis selline Budapesti tüüpiline tunne. Igal pool olid prügikastid, aga metro oli puudu.

Seal olnud auto, mis oli vana ja väsinud polonets, oli ka pooleks löigatud, aga sealsed jalgrattad, mida meil tartus ei olnud ning uus ja läikima löödud motor olid ka paremad. Kolmas tuba oli kööginurk, mida meil tartus üldse ei olnd. Seal saime näha gaasipliiti pimeda silmade läbi ja muidki toaga seotud asju.

Neljas nurk oli siis baarituba. Just nagu meil Tartuski, aga siin jäi ära tavapärane vestlusring, sest giid kiirustas kuskile ja jäime ühe Istvani nimelise tüübi kädeje. Ei saanud kohe aru, et mul on lubatud sealt näituselt endale midagi nii osta, et maksan väljas ja jäigi ära. Kurb oli, aga siiski. Kui köik löpetasime oli kell juba pool 8 ja plaanitud voor "Küsimused Jürgenile" jäigi ära.