Muusika toob ehk leevenduse aegade valule?

Kuulan siin hetkel seda, kuidas evenkid on pandud oma keeles, aga nuppakordioni taustal ja venepäraseid laule laulma. Odera on ilus lugu, selles pole kahtlustki ja korraks püstitab isegi küsimuse Aegade valule leevendust toova muusika võimalikkusest. Kas need rahvad, keda isehakanud valitsejate 50 aastane võim rängalt rõhus ja hävitas, kas need suudavad andestada ja edasi minna. Võtta üles laul ja laulda end puhtaks aegade valust. Lõpuni pole aga tekitatud kahju ja kurja võimalik heastada, nii nagu mitte ükski seadus ei heasta seda kurja, mida tehti ameerika põlisasukatele. Väga hea näide sellest, mis toimus ja kuidas sellesse suhtutakse on Lõuna-Euroopas, aga peamiselt Hispaanias levinud Columbuse päeva tähistamine. Ka Ameerika mandril seda tähistatakse. Sellesse päeva pole aga minul kui oma maa põlisasukal tahtmistki austusega suhtuda. Kuidas saaksingi pühitseda päeva, kus üks pere läks teise pere koju ja ütles neile: “Tere, mina elan nüüd siin!” Ja nii oligi, sest minekuks oldi ettevalmistunud ja mõlemad osapooled ei olnud kontaktiks võrdselt valmis. Veel hullemgi on lugu nende rahvastega, kes on nii väikesed, et ega neil suurt valikut pole. Võidelda ei saa, sest keel ja elm võiksid püsida, aga alla ka heita ei taha. Sellest tulenebki põhja-rahvaste seas leviv lausjoomine. Inimesed joovad, et unustada, unustada oma juuri, päritolu, keelt ja ka oma nahavärvi. Evenkidest ei saa kunagi venelasi, neist võivad healjuhul saada Venemaalased, kellel pole ei minevikku ega terviklikku tulevikkugi.

Smugrit tunned laulust

Lausa vapustav on tähelepanna, kuidas erinevad Volga jõe äärsed asukad, olgu need siis Tšuvašid, marid, erzjad, mokšad, ja teisedki rahvad yksteise kultuure täiendavad. Suuremal osal neist on soome-ugri päritolu. On just need rahvad elanud seal viimased 3 - 4000 aastat. Ja just neile on omane see laulustiil, mis inimesi korraga võib kohutada kui paeluda. Selline kõrgehäälne laulumood on neil. Maride, erzjade-mokšalaste juures laulavad suhteliselt kõrgetel toonidel ka mehed, tšuvašide juures jällegi laulavad mehed tavapärase hääletooniga, kus naistel on endiselt marilikult kõrge hääl. Kui seda soome-ugrilikku laulustiili valitsevad marid oma hääle kõrguse ja täiuslikkuse poolest, erzjad-mokšad oma mitmehäälse võimsa laulu poolest, siis soome-ugri rahvaste seast eriti mari viisidele omane pentatoonika kuulub vaieldamatult nende muusikaliste nähtuste kilda, milles meistrid on tyrgi-tatari rahvad. Hiinlased pakuvad oma ilutunnetuses yle ja maride viisid on sageli yheylbalised. Tatarlaste, tšuvašide, tõvade ja teiste tyrgi-tatari ning ka mongoli hõimude pentatooniline muusika on lihtsalt ilus. Seda ei oskagi rohkemate sõnadega kirjeldada. Omapäraseks nähtuseks on seal Volga-äärsete rahvaste seas aga udmurdid, kelledel on õnnestunud võtta soome-ugrilikud hääle kasutustehnikad ja pentatooniline ilu ning neid kokku liita. Näiteks ansamblid Marzan ja tšiptširgan mängukavas leidub just nimelt niisugust muusikat.

Lõpetuseks see, et rahvamuusika ja professionaalse muusika eristab yksteisest kergesti. Kui aga prohvid soovivad teha rahvamuusikat, peavad nad seda täiuslikult tegema. Kes mängib mõnda pilli nagu arkhipovski balalaikat, peab seda suutma mängida nii lihtsates lugudes kui ka siis, kui talt nõutakse sellist soolot, peale mida võtaks iga kõrgtasemegi muusik kümnenädalase puhkuse.

suupruugist

Maakeel on ylimalt haruldane keel. Selle rääkijad on siinmail elanud juba viimase jääaja lõpust saati, mis sest et keel saabus kontaktidega hiljem. Omapärane on aga see, et yhe keele piires on mõnel teisel keelel väga raske niisuurt murdelisust yles näidata, kui seda maakeel teeb. Ja seda mitte ainult lõunamurdes, vaid ka põhjamurdes olid keelekujud kihelkonniti erinevad. Rannakeel läks maakeeleks yle isegi väiksema ala järel. Kuusalu kihelkonnas piisas kahest kilomeetrist teatud joonest põhjapoole, et selgest Harju maamurdest saaks sügav rannakeel. Ja mõlemad püsisid mõnuga. Kuusalu kihelkonnas räägitud mingi aeg yldse kolme murrakut. Põhiline on aga see, et need idapoolsed, nii ranna-viru, kui ka nn kesk-murre ja kirde-ranniku keel, mis rannamurdega sarnanes, aga oli endale õ omastanud on tänaseks peaaegu kadunud. Kysimus ongi selles, miks see nii läks. Vastus on samas näha. Ehk pisut väiksem erinevus ja ajaloolise eraldatuse puudumine – lõuna-Eesti kuulus ju pikka aega Liivimaa kubermangu koosseisu – ja ka oma kirjakeele puudumine – põhja-eesti kirderanda ja ka lääne viru murdeid on autorid autobiograafilistes või muudes jutustustes kasutanud, kuid oma kirjakeelt ja kirjutajaskonda pole murretel olnud – need tagasidki n-ö piiblikeele võidukäigu. Ometigi on enamus  ja eriti idapoolseis murreteis avalduvatest  muutustest väga vanad. Tekkinud eeldatavasti ehk enne sedagi, kui siinmail suuremast kõneldavast yhiskeelest juttu sai olla. Kusjuures kes asja hakkab uurima, märkab kohe, et eriti rannamurdel, aga ka kirde-eesti ja viru murdel on soome keelega rohkem yhist, kui meie kirjakeelel. Yks tark autor kirjutas kunagi, et see tuleneb ehk sellest, et soome keel on aidanud neid omadusi hoida, kuid enamus neist on põlised. Ainult päris ranna-äärse n-ö aluksemieste keeles esines rohkem ka soome laene, sest nemad käinud sagedasti yle lahe asju ajamas.

Teine kysimus on aga see, et kui nyyd hakatagi neid keeli kirjutama, uurima ja ehk ka rääkima, siis kuidas seda teha. Kas võtta kõikidest keeltest parimad omadused ja panna need yhte patta või lubada igal yhel kirjutada vastavalt omale äranägemisele. Olen viimastel aegadel eravestlusis kirjutanud nii, nagu heaks arvan ja avastasin alles nyyd koos armsa tydrukuga raamatut uurides, et tegelikult on pooltahtlikult kokku seganud ranna-viru ja väike-maarja keeled. Aga mingit erilist syyd ma selles nagu ka ei tunne.

Igatahes said need mõtted siia yles riputatud ja kes tunneb tahtmist parandada, siis lasku käia.

Erzja keelest

Lugesin täna päris pitkalt erzja kielt. Sanagi aru en suanud, aga huvitav oli. Easti palju pehmendusmärkke on sial. Kohati tundus ealdades, et nad peavad vast yks kaiksie enamb naeratavamb rahvas ilmapial olema. Moned linkid kua, kust kielt lugeda suab.

http://myv.wikipedia.org/wiki/%C2%AB%D0%9A%D0%BE%D0%B4%D0%B0%D0%BC%D0%BE_%D0%BC%D0%BE%D1%80%D0%BE_%D0%BC%D0%B8%D0%BD%D1%8C_%D0%BC%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BE%C2%BB_%28%D0%BC%D0%BE%D1%80%D0%BE%29
Yhe laulu tekst.

Кодамо моро минь моратано?

Kodamo moro minj moratano?

Millist laulu me laulame?

 

http://erziana.my1.ru/publ/stikhi/mastoravas_luzhakads_kezehren_ehrzjan_moro/2-1-0-826

Viel yhe laulu tekst

масторавась лужакадсь.

Mastoravasj lužakadsj

Maaema kurvastas (vist).

Niimuodi.

Marikiele tundis olen yksinda. Ielmine riede oli esimene tund ja ylivahva oli. Homme on udmurdi kiele tund jällegi. Sinnamuale katsun end tervest ravida ja olen ehk rivis. Ylikuol on täie huoga  peale akkanud nagu näete. Ega’s midagi. Ikke edasi.

Olge tugevad

Sárkány

Kooliks valmis

Tunniplaan on valmis, kalendergi suuresti google’isse sissetõmmatud ja nüüd otsin lihtsamat viisi, kuidas seda telefoni toimetada. Oma isiklikku elu ma teile ei hakka kirjeldama, sest see hala pole postitamist väärt. Kursakaaslastega korraldatud teeõhtu sujus suurepäraselt ja meeldis kõigile. Peakski kirjutama facebooki seinale, et pildid ka üles pandaks.

Nüüd peaks magama minema. Hetkel rohkemast ei viitsi kribada.

さよなら

Kurat võtaks

Seda bändi on juba viimased aastakest 3 veeretatu vähemalt. Nüüd pidin ta kuradi pärast mari keele loengu ära jätma. Kujutage palun ise ette, et ilmub loengusse mees, kellel on kilodes pille kaasas ja veel ka läpakas.

Korralduslikust aspektist on see raskesti korraldatav ja näeks kentsakas välja. Üliõpilasena ma ei armasta enam suuri kotte. Loengus tahan end hästi tunda, citera, sündi ja sülekaga koos ma seda teha ei saa. Võtaksin seal liiga palju ruumi.

Kevadeks tahaks midagi salvestada kah. Mina ja kidramees räägime seda juttu juba pikemat aega, aga trummar-sündimees ei taha meid kuuldagi. Muretsegu elu omale, siis leidku aeg pilli mängida. Mul on õnnetuseks elu olemas ja ma ei leia aega 12 tundi päevas sünte ega citerat mängida. Sellepärast need väiksed mustad ka tulevad, aga üldiselt saame hakkama. Promo jaoks oleks aga korralikku salvestuslikku liigutust vaja.

Nii et mari keele loeng jäi ära ja nüüd tuleb juba kahele õpetajale kiri kirjutada, et mis toimub ja kuidas me saame nii tehtud, et keegi ei kannataks ja viisakalt vabandada.

Terekest. Vana orkuti profiilist

Janika tuhlas minu Orkutis ja sai tüki naerda, kui nägi, mis seal kirjas oli.

Parimad osad minu arust olid need.

minu ettekujutus ideaalsest esimesest kohtingust:

et jääks mida mäletada, oleks mida igatseda ja poleks mida kahetseda.

oma viimasest suhtest olen õppinud:

Õpi, kui sind õpetatakse, muidu lõpetad väga suures jamas.

viis asja, milleta ma ei saa elada:

muusika, sõbrad, mõtlemisruum, toidud ja loodus

minu magamistoast leiad:

Sina leiad sealt segaduse, mina leian omad asjad.

Igast hetkest võtta natuke rohkem kui võimalik.

Kell on pool neli, istume Tiina, Nele ja Janikaga skypes ja jutustame või tähendab, nemad jutustavad.

Peaks minema omale tassi teed tegema.

Täna olid loengud hommikul kaheksast õhtul kaheksani, terve reede on see-eest vaba.

Nii aga nüüdseks lõpetan, katsun seda blogi kuskil edasi pidada ja tulevikku siia kajastada.

Päikest

Jürgen