remont kodus, teeviit, suhtlusvõrgustikud ja sisemine pinge seoses läheneva pinget mitte pakuva jõulutralliga

Need on mõned märksõnad, mis minu hetkemeeleolu iseloomustavad. Nimelt on kodus käimas remont. Asi on jõudnud nii kaugele, et aitasin isal eila küögis põrandalaudu üles tõmmata. Täna ärgates avastasin, et küögis hetkel midagi teha pole, söin, tulin istusin arvuti taha ja olen siin viitnud viimased tunnit. Kassiraisk on kodus ka haige ja põõnab päiväd otsa. Eila käisin “Teeviidal”, sie on üks selline mess, kus igatsugu erinevaid kuole ja muidu vaba aja viitmise viisisid näidatakse ja tutvustatakse. Mul oli säält tulevik ja karjäär võistluselt kätte saada üks aukiri ja selle ma sain kah. Midagit erilist polnudki. Lihtsalt läksin sinnä ja sain oma selle kirja kuos raamatuga käde.

Erinevate suhtlusvõrgustikega olen ma kah tegelend viimased päiväd, viitnud aega facebookis, kiigand orkutije ja twitterije

Jõuluaeg on varsti ligidal. Mind see ei pane muretsema, ainsamad inimesed, kellele kinki peab tegema, on mu Ungari vanemad või ehk ka Eesti omad. Esimestele vast sellepärast, et ma neile külla lähen, aga teistele vast sellepärast, et ma neid üksi jätan. No saavad minutagi hakkama. Aga ükskord peame jälle jõula koos ja siis on kõik kena.

Oma kielekasutuse kohalt ma ei muista muud ütelda, et kuna ma oma esivanemate kõneldud kielt ei tia ja ei mäleta kah, siis kõnelen mingit pseudomurret, segan kokku niipaljut kui saan. Paremp oleks ikka midagi ära õppida ja rääkida, aga saab ehk niigi.