nädalavahetusest siis ka natuke.

Kriban siis pisut oma nädalavahetusest. Nädalavahetus sai nagu ikka alguse reedel. Kõigepealt liiguti Ema kooli. Ning siis mindi vaadati Ungari ooperit. Kvaliteetne ja hea tükk oli. Nime postitan siia hiljem juurde. Reedesed toimetused tehtud, siirduti koju. Laupäeva hommik, ärkasin taaskord kaheksa ja üheksa vahel. Väike asjadepakk ja siird Kimlesse. Kimle on väike külakene umbe 200 kilti Budapestist. Meie viiekohaline Susuki mahutas meid kõiki kenasti ära, nii et me viis kesme olime saime ideaalselt hakkama. Läpaka kotti trepist alla viies sai teoks selline vest. ema: "Give this bag to me." mina: No. This is my bag. ema: But it's very heavy." mina: I'm heavy and I want metal. Põhjustatud see vestlus sellest, et minu koolikott kannab hellitavat hüüdnime, Heavy Metal bag. Tuleneb see sellest, et koti karkass on suuremalt jaolt tehtud metallist, heavy on ta aga sellepärast, et ta on täis sülearvutit ja seega raske. Kimles sain ma nägema palju huvitavaid inimesi. Kellest enamuses kõik olid õpetajad.. Kõik tahtsid mulle õpetada ungari keeelt, aga kuna koos oli hulgaliselt õpetajaid, siis võite arvata ise mis sest välja tuli. Õhtu veedeti kimles, ning öösel magati kohas, mis kuuldavasti olevat kohaliku valla kirjas nagu sealaut. Väga hästi korda tehtud kohakene oli see selline. Hommik algas samasuguse jalutuskäiguga nagu seda oli laupäeva õhtul. Muuseas. Laupäeva õhtul käidi ka restoranis, mille pakutud eined olid väga maitsvad. Lisaks sai õhtupoole maiustatud koogi kallal ning proovitud ka kohalikku kodukootud Bálinkat. Kogu see kokkutulek oli seal tähistamaks minu ema ja tema ülikooli kaaslaste lõpetamist. Pühapäeva lõunasöögiks oli samane liha nagu laupäevalgi. Sinna kõrvale väike punane vein ja söök maitses oluliselt paremini. Seejärel prooviti erinevaid seal majas leiduvaid instrumente. nõnda siis pakis ema asjad kokku ja kuulgesime kodupoole.