Tervisi

Tere siis taas. Katsume end selleks korraks kokku võtta ja kirjutada ühe korraliku blogi artikli sellest, mis on olnud viimase nädala jooksul. Ehk siis esimene nädal sárkány'i reisist Magyari maale on möödas ja alles nüüd jõuab vaikselt kohale, et ma olengi kohal. Magyar nyelv hakkab juba vaikselt välja tulema, aga palju on vell õppimist. Kolmapäev 10. september. Hommik. Kell on neli. Kodust on tund aega sõidetud. Magada ei ole saanud, sest adrenaliin lõi alles viimasel õhtul sisse ja reisupalavikukene võttis võimust kogu väega, mis tal pakkuda oli. Praha lennuk väljus 5:20 ja lendas nii tunnikest poolteist. Enne seda aga tüüpiline head aega jätt vanematega. Ei mingit peenutsemist, viimane kalli ja edasi. Läbi check inni ja siis väravasse tiivulist raudinglit ootama. Lennujaam korraldas mulle saatja. Samasugune tegelane tuli mulle vastu ka Prahas. Ainuke vahe oli selles, et eestis tegutsenud abistaja oli noor, Prahas mind abistand kuju oli aga suur ja massiivne slaavlane. Siis asusin ümber teisele lennukile. Lend Prahast Pesti võttis oma tund aega ja pisut pealegi. Pestis oli mulle esialgu saatjaks käredahäälne väike Ungarlane Attila - lühike ja konkreetne mees ma julgen oletada. Kolmapäeva päev - Budapest. Lennujaamas oli mind Attila käest üle võtmas Gabi. Yfu Ungari direktor. Kusjuures mitte Gabor vaid Gabriela. Neil on siin nimedega sääkene lugu, et nad ei tee vahet, kas on Gabor või Gabriela, Szabina või Szabolgy, ikka on kas Gabi või Szabi. Sellele järgnes väike koolitus Yfu Ungari peakontoris ja siis minek emme juurde. Just! Perekond on mul lahe. Kõik inimesed suhtuvad minusse kenasti, ehkki mõningatel kindlatel põhjustel ma nende kõigiga veel läbi käia ei saa. Nad lihtsalt peale oma ema keele ühtki teist keelt ei valda. Sisuliselt olin ma terve kolmapäeva unine. Ei mäleta täpselt, millest ma emaga sel päeval rääkisin, kuid igatahes vestlesime ohtrasti. Kätte jõudis magamamineku aeg. Uni tuli sel päeval kuidagi eriti hea. Neljapäev 11. september. Hommikul Ärkasin ja seda vara. Esimese asjana külastasin kooli, nägin ära oma klassijuhataja ja kaks pimedat klassikaaslast Zoli ja Szabi. Ülejäänud meie klassis on nägijad. Ungaris ei ole erikoole pimedatele lastele. Gümnaasiumi osas vähemalt mitte. Sellest hoolimata ei kiusa mitte keegi meie koolis ei Szabolgyt ega Zolit. Teise asjana liikusime sealt edasi migratsiooniametisse, kust taotlesime elamisloa ja saime selle vist. Varsti tuleb ka järgmine paber postiga koju ja siis saan omale Ungari telefoni numbri ja pangakonto taodelda. Terve päev möödus igasuguseid ameteid pidi ringi joostes ja midagi tehes. Sõin näiteks Kürtös Kolágyt - nii kirjutatakse seda vist. Seda saab siin iga supermarketi juurest. Hea magus asi oli. Reede 12. September Hommikune ärkamine toimus sügava hilinemisega. Koolinädal algas alles esmaspäevast ja seega ma ei pidand veel kooli minema. Läksin aga kooli siiski, nimelt sellesse kooli, kus mu ema töötab. Tutvustasin end sealsetele lastele. Mind võeti avalisüli vastu ja leidsin esimese päevaga seega kohe kuus Magyarist sõpra. Edasise ajaga ei hakatud aga midagi targemat peale, kui mindi pillipoodi ja uuriti sünti. Kõigepealt peretütrele ja siis mulle. Budapest on nii suur linn, et siin on võimalik hoida poes sellist instrumenti nagu seda on korg R3. See pill sai ka ära proovitud. Heli salvestusi mul aga ei ole, sest patakad said digikal juba kolmapäeval tühjaks ja seega ei saa hetkel midagi salvestada. Laupäev 13. September. Hommik algas sedapuhku hiljem. Päevaplaan nägi ette, et lähme linna keskel Duna jõel asuvale suvilakrundile. Seal on sellised saared, kus neid suvilakrundikesi saab omada. Sinna oli pandud uus värav ja selle me värvisime ära. Toimus väljas söömine, joomine ja ringi kõndimine. Peale seda me siirdusime koduje, kus kastsime lilli. Pühapäev 14. September Hommikune ärkamine taaskord vara. Siirdusime perekonna teise suvilasse, mis pindalalt oli oluliselt suurem kui esimene. Päevakavas oli meil viinamarjade korjamine, puude saagimine ja tule tegemine. Kõik sai kusjuures kenasti tehtud. Peale seda siirdusime koju ja tegelesime veel sealgi millegagi. Siis aga kulgesime rahus uneteed mööda kõik kuni hommikuni. Sealt alates algab aga esimene koolinädal ja mis seal aset leidis kirjutan siis, kui koolinädal on läbi. Seniks aga szia või Viszlat. Võtke kuidas tahate.