Ersa keel on läänemere soome keeleperest järgmisena eesti keelele kõige lähem sugulaskeel. Saami keeli ma siinkohal ei arvesta, sest nende kohta räägitakse, et nad suures osas on keelevahetuse tagajärjel soome-ugri keeled omaks võtnud, kusjuures saades mõjutusi nii permi kui lääne-mere soome keelist. Igatahes geneetiliselt pole saamidel soome-ugrilastega midagi pistmist, pigem on nad lähedased perberitele kui soome-ugrilastele, ehkki viimastegi puhul ei saa rahvaste vahel erilisest geneetilisest lähedusest rääkida.
Igatahes on ersa keel siitmaa keeltele kuidagi väga lähedane. Mitmuse tunnus, omastusliited, kogu ruumisisemuse süsteem ja hulk vanu käändeid. Lisaks sõnavara, verbiga käitumise viis, ehkki nimisõna pööramist, see tähendab tegija väljendamist läbi nimisõna, oli alguses harjumatu omaks võtta. Kahe tunni järel, kuna türgi keeles on sarnane vormel olemas, polnud ka seda raske omandada, eriti kui nimisõnale pannakse lõppu lihtsalt tegusõna pöördelõpud, kui sedagi. võrdluseks, eesti keeles näeks see välja nii.
Ma olen koer = koeran või koeren, sõltuvalt meie pöördelõppudest ja sellest, kuidas kujunenuks asi, kui see sinna paigutatuks.
Ehk siis:
ma olen koer= koeran või koeren
sa oled koer = koerad, koered
ta on koer =koer
me oleme koerad =koerame, koereme
te olete koerad =koerate, koerete
nad on koerad = koerad
Ja õpilasega kah:
olen õpilane =õpilanen
oled õpilane =õpilaned
õpilane on = õpilane
oleme õpilased = õpilaseme
olete õpilased = õpilasete
nad on õpilased = õpilased
Jajah. Eesti keele sõnamoodustus on natuke keerulisem. Vokaalid sõnade lõpus ja liited ajavad segadusse. Ehk ka ersa keeles pole see nii lihtne, aga ma pole veel nii kaugele jõudnud.
No comments:
Post a Comment