Ülikool on taaskord pääle akkanud. Ainepunkte olen ottand 62 eap eest. Aga mõnus on. ommikuti algavad loengud kell 8, enamasti. ainult neljapäeval mitte, siis algavad kell 10. Ja lõpevad ka enamasti kell 20 või kell 18. Ainetegi valik on mõnuga õnnestunud. Erinevaid kultuuriteaduslike aineid, alustades sissejuhatusest šamanismiteooriasse, lõpetades keeltega. Teisipäev on üldse hull päev. Siis on kell 10 ladina keel, kell 2, kell 4 soome keel, kell 6 õhtul vene keel.
Viimastel aegadel on olnud tavalised ajad. Võib-olla olen õppinud rohkem inimestega suhtlemisel, aga ole endiselt sama robustne ja konarlik natuur nagu alati. Üritan leida seda tasakaalu sellevahel, millal öelda midagi ja millal mitte ja muidugi kuidas öelda. Sõnakasutuses, kui oled pikka aega peamiseks pidanud sõna teravust, kujunebki omadus lajatada inimesele ja seda kogu aususes. Kas öeldul ka tegelikult väärtust ja eesmärki on, ei ole väga oluline. Nüüd on aga tahtmine saavutada seda tasakaalu, et sõnakasutusega ise rahul oleks ja kannataksid ainult need, kes peavad.
Söögiga on omapärased lood. Viimasel ajal tuleb sööki kas osta või ommikul kohe söök valmis teha ja suur ports süüa, sest muidu olen päiv otsa nälgas.
Aga nüüd ma lõpetan, sest all on vist söök valmis saanud.
No comments:
Post a Comment