terekest kah.

Ei ole näed enam ammu kirjutanud. Nüüd siis sai ää käidud ka dialoog pimedusel Ungari moodi, mis meie omast erines oluliselt kahel pöhjusel. Esiteks oli seal olemas kööginurk, ehk siis saime tegeleda erinevate köögiriistade ära tundmisega. Teistele, see tähendab yfukatele oli see meeletu fun, aga minule formaalsus.

Pikemalt siis lühikesest väljaminekust täna. Algas köik nagu tavaline koolipäev, kusjuures saime teada, et järgmise nädala reedel on tunnid 60 minutit pikad. See shokeeris mind muidugi, sest mul tuleb ära kannatada poole tunni jagu rohkem majandusöpetust.

Edasi läksime Anjaga(Ungari k ema) poodi, ja ostsime sealt öele jöulukingi. Seejuures sai ka endale üht teist otsitud, aga midagi koju viima ei hakatud.

Seejärel öele järele ja siirdusimegi pimedusse. Meie giidiks oli Aniko vöi anniko, kuidas nad seda nime siin kirjutama peaksidki, ei ole mulle teada ja behindthename.com saidilt ei viitsi ka järgi vaadata.

See oli samasugune süsteem nagu meil tartus. Alguses on park ja meid tervitav vee vulin. Purskkaev oli puudu. Tegemist oli tösise puudujäägiga, sest erakordselt lahe kogemus jäi sellepärast olemata.

Järgnes siis linnakene, mida me külastasime, tekkis selline Budapesti tüüpiline tunne. Igal pool olid prügikastid, aga metro oli puudu.

Seal olnud auto, mis oli vana ja väsinud polonets, oli ka pooleks löigatud, aga sealsed jalgrattad, mida meil tartus ei olnud ning uus ja läikima löödud motor olid ka paremad. Kolmas tuba oli kööginurk, mida meil tartus üldse ei olnd. Seal saime näha gaasipliiti pimeda silmade läbi ja muidki toaga seotud asju.

Neljas nurk oli siis baarituba. Just nagu meil Tartuski, aga siin jäi ära tavapärane vestlusring, sest giid kiirustas kuskile ja jäime ühe Istvani nimelise tüübi kädeje. Ei saanud kohe aru, et mul on lubatud sealt näituselt endale midagi nii osta, et maksan väljas ja jäigi ära. Kurb oli, aga siiski. Kui köik löpetasime oli kell juba pool 8 ja plaanitud voor "Küsimused Jürgenile" jäigi ära.

tere taas

Tere!!! Alustaks siis sedapuhku sellest, mis on toimunud juba alguses. Ehk siis helinäidetega lennureisist. Kahjuks ei ole mul mu stereomikrit, vöi ma lihtsalt ei leia seda, aga igatahes on tegemist digikasse otse vöetud helipiltidega.. Lennureis Kui te veel ei tea, kui toreda häälega on ungari metroo, siis helinäide teile ka selle kohta.

metroo

Siis veel tramm, seegi on tore.

tramm

Ostsime kord perega koka lighti ja mentost ja kavatsesime sele järgi proovide mis saab, kui nad kohtuvad. Tulemus oli selline. Kuulake.

storm ja muud juttu

Nüüd siis natuke ka möödund ajast lähemalt. Jäime omadega vaheaja juurde, ehk siis 23 oktoobril toimunud ülestöusu päeva ootele. 23. oktoober on Ungaris rahvuspüha, mille tähistamise täielikku pöhjust ei ole ma veel seini aru saanud. Nad kuulutasid sellel päeval välja oma vabariigi ning samal päeval algas ka 1956. aasta revolutsioonikatse. Kumba tähistatakse rohkem, ongi antud kohal pöhiküsimus. Sellele järgnenud kolm neli päeva ma olesklesin kodu juures ja mängisin sünti, aitasin koduseid ja tegin muudki vajalikku. Töeline vaheaeg algas alles teisipäeval, millal siirdusime Nyiredgyházasse, külla sugulastele. Seal me käisime ja köigepealt korrastasime surnuaeda ning ööbisime ema täditütre majas. Seal külastasime siis pea köiki sugulasi, kes elavad ümberkaudu. Ühe nende majast leidsime ka Ungari rahvapilli tsitri, millel sai pisut tinistatud.

eesti rahvalikud laulud

Kas tundsite ära? Veidi kehvasti aga siiski;

Eesti rahvalikud laulud(osa2)

Kas köik lapsed körvaltoas laulsid kaasa?

Eesti rahvalikud laulud(osa3)

Kas kauguses on märgata süttimas tulukesi?

Söönud olen ohtrasti, selle blogi kirjutamise ajaks olen kehakaalu töstnud juba 60 kilo juurde.

Lisaks leidsin sealt veel ka tegelase, kellel oli elektrikas ja sellegagi sai pisut mängitud

tommi kitarri ja mina effektikaga

ja siis veel;

mina tinistan kitra ja Tomm mängib effektikaga

Nyiregyházas olime nagu juba öeldud ema täditütre Timi juures, kellel oli väike tüdruk Hanna. Sellele vihjas ta tihti peale lihtsalt „väike tüdruk”, eriti kui see oli midagi valesti teinud. Sealt siirdusime edasi Kazincbarcikasse, kus meid ootasid sugulased. Ehk siis ema tädid. Töenäoliselt kuna lähenemas oli teine november ja surnutepüha, siis külastasime ka siia maetud sugulasi. Olime siingi kaks päeva, pöhiliselt puhates ja elu nautides. Seejärel alustasime tagasiteed koju. Kusjuures teele jäi ka üks rahvuspark, mida me külastasime. Siia siis ligi 3 tunni jagu lihtsalt ungari keelset vestu, et teile ka kinnitada, et keel ikka suus ja täitsa kölalt sarnane meie omaga. Tagasituleku järgsel päeval läksime me aga Csepeli saarele, millest osa kuulub Budapestile ja kus on mu perel väike maakrunt. Seal teostasime kaevetöid. Siinkohal peakski mainima, et edasi algasid koolinädalad, mis kulgesid nagu iga teinegi, ainukese vahega, et nüüd teen lisaks inglise keelele ja ajalooöpetaja antavatele ainetele kaasa ka matemaatikas. Vaatan siin oma msn-i kontaktide seast, et vähemalt üks ungarlane on tegevuses meie noorteraadio kuulamisega. Üks mu barátnő kirjutas messengeris, et ei ole olemas nii head asja, et keegi seda kuskil ei vihkaks.

pisut pikemalt möödunud kahest päivast.

Niisiis. Peale pühapäeva lõppu, ma siirdusin magama. Magasin kuni hommikul kella viieni ja ärkasin siis. Taaskord läksin kooli. Olin Eelmisel päeval emale teinud rahaülekande, see tähendab üleeelmisel ja lootsin siiralt, et ülekantud summa jõuab ka pärale. Kohal ei ole ta aga siiani. Koolipäev möödus nagu ikka. Ehk siis koolis käik ja goalballi trenn. Seekord olin kusjuures tublim kui ennemalt. Teisipäeval siis läksin kooli. Teadmisega et olen oma diktofoni koju unustanud, kui peaks täna midagi juhtuma, siis ma seda salvestada ei saa ja juhtuski! Peale koolipäeva lõppu läksime emaga muusikapoodi ja lihtsalt ostsime ära korg r3, millele lisaks proovisime õekesele ostmiseks ka digitaalklavereid. Pill karbis, siirdusin koju, oodates samas siiralt, et millal saan juba pilli karbi avamise kallale asuda. Kodus see siis tehtud saigi, adrenaliini tõstmiseks seda kõikvõimalikel viisidel edasi lükates. Pill on väike ja armas. Nekem van egy korg r3. Ma lihtsalt kirjutasin selle siia, et see siin oleks. Ega ma suurt ungari keeles ei kirjuta veel. Räägitud saab juba küll ja see on nagu kõige olulisem. Alles kolmapäeva hommikul avastasin, et diktokas oli mul läpaka kotis ja salvestada oleks saand küll. Mõelge milline tünn mulle osaks sai!!!

pühapäev

Pühapäev on. Käed on hommikusest trennist krampis. Trenn koduses treeningsaalis hakkab toimuma 4 korda nädalas. Täna vinnasin üles 30 kilost raskust ja seda kokku 30 korda. Tunni jooksul, sinna kõrvale sai ka muud tehtud.

laupäev

Laupäev on oma otsi kokkutõmbamas. Teha pole suurt midagi ja päev on peale hommikust kooliskäiku kulgenud oma rada mööda. Läksime veel viimast korda proovima korg r3, et lahkuda poest kindla sooviga see järgmisel korral sinna naastes ära osta.

laupäev

Laupäev on oma otsi kokkutõmbamas. Teha pole suurt midagi ja päev on peale hommikust kooliskäiku kulgenud oma rada mööda. Läksime veel viimast korda proovima korg r3, et lahkuda poest kindla sooviga see järgmisel korral sinna naastes ära osta.

Laupäev

Et siis on laupäev. Klassivennad röögivad kõrval ja vahetund kestab vaid viis minutid. Muidugi ka tunnid kestavad vaid 35 minutit. Ah jaa, unustasin mainida, et olen koolis, et siis me teeme ette seda reedet 24. oktoobrit, sest neljapäeval nagu te teada võiksite on 23. oktoober vist ja seega on meil siin 1956. aasta revolutsiooniürituse aastapäev. Nii et panen oma Ungari patriootilise vaimu valmis, katsun selleks ajaks hümni pähe õppida ja olen korralik kodanik. Teine tund on matemaatika. Ei mingit lebotamist, sest mata õpetaja on otsustanud sellelt 35 minutilt maksimumi võtta. Mitte aga päris, sest ta, nagu kõik teised õpetajad, hilineb alatasa tundidesse.

Koolinädalast siis ka veitsa

Teate! Ma ei viitsi ausalt enam inglise keeles kirjutada. Ehkki see võib olla huvitav, on mu emakeel siiski eesti keel. Seepärast ka kirjutan selles. Inglise keelseid tõlkeid postitan edaspidi aga kuskile mujale, et saaks kindlalt vahet tehtud, kus on inglise ja kus eesti keelsed blogid. Pisut siis ka möödunust. Taaskord on tehtud nii palju, et sellest ei ole enam võimalik kirjutada. Käisime näiteks möödunud nädalavahetusel perekonna suvilas Ürges. Seal veetsime öö vastu pühapäeva ja tegime igasuguseid huvitavaid asju. Küpsetasime kartulit, liha ja muud. Jõime bálinkat ja muid jooke, mis apa sünnipäeva tähistamiseks olid kohale toodud. Õhtul läksime tagasi koju, kusjuures teele jäi linna parim jäätise kohvik. Kust nii mõndagi võeti kaasa. Teine selle nädala tipphetk oli kolmapäev. Siis mindi lõbustusparki, kus ära sai proovitud kõik suuremad asjad. Lõppudelõpuks sai mu südamel sellest sedavõrd paha, et kui astusime välja trollist, millega olime sõitnud kooli poole ja teised parasjagu liikumise pealt juttu vestsid, pidin hetkeks peatuma ning seega sai Budapesti linnale selgeks tehtud, mis oli minu lõunasöök. Asfalt sai sellest kindlasti aru ja ema ka, sest ütles, et sa sõid vist lõunaks tomatit. Õigus tal ka oli, aga fakt on see, et Budapestis on nüüd tehtud juba kõike, mida eestis igal aastal ei tehta. Kas tekib tahtmine naerda? Jätke kohe järele! Te ei kujuta ette, kui paha mul enne ropsimist oli, aga peale seda oli kohe oluliselt parem. Võin teile seda kinnitada. Praegu istun tunnis ja kirjutan. Seda selle asemel et kuulata majanduse õpetaja minu arvates mõtetud loengut.

The first 2 weeks at school

The first 2 weeks at school have passed now. I don't know what to write so special and hitting. Every morning I wake between 5 and 5:15, eat an apple and take some sandwitches to the school. the road to the school lasts for an hour, because I have to go half an hour with the bus and then a bit with the metro and trolli. I can't work very mutch in my lessens. The only lessen I get something from is my english lesson and history. The english teacher is told to speak even more in english after my arrival. The history teacher now makes half of the lesson in English, so that I get anything that is necessary. In the evening we always do something interesting. Listen to music, go outside etc. I eat a lot and drink around 5 cups of tea per day. I feel like I'm even starting to gain some kilograms after many years, although it might also be an illusion. Sounds like sanatorium huh? The life is not so beautiful as it seems. I curse sometimes that I have a laptop with internet, so I don't listen a lot in the lessons. Szia sztok Jürgen

I want time and understanding

I've left so many things unwritten, that it's truely a horror. I just now understood that there's people who seriously want to know what I'm doing and how I am. I should use more time, not to keep it for myself. If I would always do something necessary, I would feel better. But this is an If-then sentence and it's true only if all conditions are met.

A longer discription of the first 2 weeks.

So. Let's gather ourselves here and try to write a blog article on the subject of first 2 weeks. So begins the adventure of ssárkány, an Estonian blind freak who had enough of his country and who decided to go abroad and see some far related nations. For this, Hungary was a perfect choice. Be prepared magyars, here I am! Let it be noted here, that the English version is certainly going to contain lot's of mistakes, so don't bash me for this. Szerda - 10.09.2008 It's 4 o'clock in the morning. The trip from home lasted for an hour. I haven't slept, because the rush of adrenaline struck me only in the last evening, with it's entire fource it had to offer. The departure time of the flight to Prag was about 5:20 and it lasted for an hour and 50 minutes. But before this a typical goodbye from the parents. Nothing special, just a small hug and then through the check-in. The airport of Talllinn had organised an assisstant for me. So I sat there and waited for the ironmade winged angel. A similar assistant helped me in prag also, but the difference was that the Estonian assistant was a small and young man, but the Check assistant was a large and massive middle-aged slavonian. Then I went to the Budapest plane, which travelled to buda a bit longer than an hour. The assistant in Budapest was attila. Szerda nap - Budapest. In the Budapest airport Gábi, the director of YFU Hungary was waiting for me. Let it be noted that it was Gábriela, not Gabor as one might think when usually hearing the word Hungary. After this we went to pick up another Chinese girl from the trainstation. She arrived from Seged and had had for this time a day or 2 for getting used to Hungarian lifestyle. Well I had not had these fine days, but I still didn't feel myself like I was thrown into the water at an unknown place. The day was spent attending a meating in the office of yfu. There lots of different things where discussed, starting from Hungarian history and ending with a short summary of Hungarian language, including some school slang. About 3 o'clock my Mother came to receive me from the office of YFU and my exchange year had got a good start. I don't remember exactly about what we were speaking with family this day, but I went to sleep quite early and sleep came very easily. csütörtök - 11.09.2008 I woke up very early in the morning. At first we visited school and got to know my classmates and the form teacher. The next stop was the office of immigrational affairs, where we applied for the my permission to stay in Hungary. My idea was to get myself a Hungarian bank account and a telephone number. The entire day we visited different offices and places, including Teszkó, where we tried kürtős kolágy, or that's the way I think it's being written. I generally like it. Péntek - 12.09.2008 On friday I visited the blind-school in budapest, where my mother works as a maths and chemistry teacher. I made lots of friends and learnt many new words. After this we went to look for a synthesizer for the family children. I just asked if the synth Korg r3 is available there, and we were directed to another shop, where I saw this little analog beast. PS. I'm planning to buy this little thing, because it's cheeper here than in Estonia. I wasn't unfortunately able to record this instrument, because the batteries went out on wednesday. Szombat - 13.09.2008 The morning wake up was a bit later than usually. the plan for the day was to go to a cottage in the middle of Duna. there are such islands where we can have this kind of houses. There was a new gate, which we painted. Among other things we organised a open-air lunch, and a walk around the area. After the tasks were complete, we went home and worked in the garden. The flowers needed water and we gave it to them. Vásárnap - 14.09.2008 On this day we woke up earlier. We went to the other cottage of the family, which is much larger than the first one. The plan of the day included the gathering of various fruits, sawing woods and making fire outside. All this done we went home and had a dinner. The day ended with everyone drifting away to the road of dreams. From this point begins the first schoolweek, but about this a bit later.

starting of translation. The first part of the adventures of sárkány.

Szia. Let's write a piece of text about the adventures of sárkany. It's been almost 4 days sinse I came here, but so mutch things have happened that that it's now almost impossible to write them down. I've learnt lot's of hungarian words, but I can't chat with my family yet, because only the mother speaks english. For example I tried the korg r3 synthesizer. Lot's of things have been done, and more things are coming. So stay tuned. ps. This transcription doesn't intend to directly translate the original post. It's here just to give a quick summary of the first and small blog post.

nädalavahetusest siis ka natuke.

Kriban siis pisut oma nädalavahetusest. Nädalavahetus sai nagu ikka alguse reedel. Kõigepealt liiguti Ema kooli. Ning siis mindi vaadati Ungari ooperit. Kvaliteetne ja hea tükk oli. Nime postitan siia hiljem juurde. Reedesed toimetused tehtud, siirduti koju. Laupäeva hommik, ärkasin taaskord kaheksa ja üheksa vahel. Väike asjadepakk ja siird Kimlesse. Kimle on väike külakene umbe 200 kilti Budapestist. Meie viiekohaline Susuki mahutas meid kõiki kenasti ära, nii et me viis kesme olime saime ideaalselt hakkama. Läpaka kotti trepist alla viies sai teoks selline vest. ema: "Give this bag to me." mina: No. This is my bag. ema: But it's very heavy." mina: I'm heavy and I want metal. Põhjustatud see vestlus sellest, et minu koolikott kannab hellitavat hüüdnime, Heavy Metal bag. Tuleneb see sellest, et koti karkass on suuremalt jaolt tehtud metallist, heavy on ta aga sellepärast, et ta on täis sülearvutit ja seega raske. Kimles sain ma nägema palju huvitavaid inimesi. Kellest enamuses kõik olid õpetajad.. Kõik tahtsid mulle õpetada ungari keeelt, aga kuna koos oli hulgaliselt õpetajaid, siis võite arvata ise mis sest välja tuli. Õhtu veedeti kimles, ning öösel magati kohas, mis kuuldavasti olevat kohaliku valla kirjas nagu sealaut. Väga hästi korda tehtud kohakene oli see selline. Hommik algas samasuguse jalutuskäiguga nagu seda oli laupäeva õhtul. Muuseas. Laupäeva õhtul käidi ka restoranis, mille pakutud eined olid väga maitsvad. Lisaks sai õhtupoole maiustatud koogi kallal ning proovitud ka kohalikku kodukootud Bálinkat. Kogu see kokkutulek oli seal tähistamaks minu ema ja tema ülikooli kaaslaste lõpetamist. Pühapäeva lõunasöögiks oli samane liha nagu laupäevalgi. Sinna kõrvale väike punane vein ja söök maitses oluliselt paremini. Seejärel prooviti erinevaid seal majas leiduvaid instrumente. nõnda siis pakis ema asjad kokku ja kuulgesime kodupoole.

Esimesed kaks koolinädalat

Esimesed kaks koolinädalat on sisuliselt mööda saanud. Ega ei oskagi midagi kirjutada sellist erilist ja löövat. Igal hommikul viie ja veerand kuue vahel ärkan, söön õuna ning võtan mõned võileivad kooli kaasa. Koolitee kulgeb ligi tunni, sest vaja on sõita pool tundi bussiga ja seejärel veidikene loksuda ka metroo ja trolliga. Nii et vaheldust, kui palju. Tundides ei saa eriti kaasa teha, välja arvatud inglise keeles. Inglise keele õpetaja olevat tänu minu tulekule hakanud ka enam inglise keeles rääkima, kui enne. Teine tund, millest ma mingit aimu saan, on matemaatika, sest mu ema on matemaatika õpetaja ja tema huviks on minu koolitamine. Seega Számtoni sorazád on mul enamvähem ka selge. Kas ma õigesti kirjutasin, on taaskord kaheldav, aga ma ei karda proovida. Küll kord korda saab. Õhtuti teeme aga alati midagi huvitavat. Kuulame muusikat, laulame tünnilaulu, käime väljas midagi tegemas või ajame asju. Vahest tehakse tuli kamina ja istutakse seal ees. See on tore. Iga päev joon umbes 5 tassi teed, söön ohtrasti ja tunnen ise, et olen peale pikki aastaid vist isegi kosuma hakanud. Kõlab kui sanatooriumi kirjeldus või mis? Tegelt ei ole siin elu nii roosiline midagi. Sest tunnid mööduvad hetkel igavledes ja netist tegevust otsides. Nean isegi vahest seda, et mul on kaasas laptop internetiga, aga see on mulle vajalik. Szia sztok Jürgen

Tahan aega ja mõistmist

Olen jätnud sedavõrd paljudest asjadest kirjutamata, et see on lausa jube. Jõudsin alles nüüd arusaamisele, et tegelikult on kuskil inimesed, keda võib-olla siiralt huvitab mida ma teen. Peakski pühendama rohkem aega endale, mitte hoidma seda enda jaoks. Kui ma teeks koguaeg midagi asjalikku, siis oleks mul palju parem. Aga see on "if then" lause ja see kehtib ainult siis, kui kõik on nii nagu vaja. Head ööd kõigile ja homme näeme.

Tervisi

Tere siis taas. Katsume end selleks korraks kokku võtta ja kirjutada ühe korraliku blogi artikli sellest, mis on olnud viimase nädala jooksul. Ehk siis esimene nädal sárkány'i reisist Magyari maale on möödas ja alles nüüd jõuab vaikselt kohale, et ma olengi kohal. Magyar nyelv hakkab juba vaikselt välja tulema, aga palju on vell õppimist. Kolmapäev 10. september. Hommik. Kell on neli. Kodust on tund aega sõidetud. Magada ei ole saanud, sest adrenaliin lõi alles viimasel õhtul sisse ja reisupalavikukene võttis võimust kogu väega, mis tal pakkuda oli. Praha lennuk väljus 5:20 ja lendas nii tunnikest poolteist. Enne seda aga tüüpiline head aega jätt vanematega. Ei mingit peenutsemist, viimane kalli ja edasi. Läbi check inni ja siis väravasse tiivulist raudinglit ootama. Lennujaam korraldas mulle saatja. Samasugune tegelane tuli mulle vastu ka Prahas. Ainuke vahe oli selles, et eestis tegutsenud abistaja oli noor, Prahas mind abistand kuju oli aga suur ja massiivne slaavlane. Siis asusin ümber teisele lennukile. Lend Prahast Pesti võttis oma tund aega ja pisut pealegi. Pestis oli mulle esialgu saatjaks käredahäälne väike Ungarlane Attila - lühike ja konkreetne mees ma julgen oletada. Kolmapäeva päev - Budapest. Lennujaamas oli mind Attila käest üle võtmas Gabi. Yfu Ungari direktor. Kusjuures mitte Gabor vaid Gabriela. Neil on siin nimedega sääkene lugu, et nad ei tee vahet, kas on Gabor või Gabriela, Szabina või Szabolgy, ikka on kas Gabi või Szabi. Sellele järgnes väike koolitus Yfu Ungari peakontoris ja siis minek emme juurde. Just! Perekond on mul lahe. Kõik inimesed suhtuvad minusse kenasti, ehkki mõningatel kindlatel põhjustel ma nende kõigiga veel läbi käia ei saa. Nad lihtsalt peale oma ema keele ühtki teist keelt ei valda. Sisuliselt olin ma terve kolmapäeva unine. Ei mäleta täpselt, millest ma emaga sel päeval rääkisin, kuid igatahes vestlesime ohtrasti. Kätte jõudis magamamineku aeg. Uni tuli sel päeval kuidagi eriti hea. Neljapäev 11. september. Hommikul Ärkasin ja seda vara. Esimese asjana külastasin kooli, nägin ära oma klassijuhataja ja kaks pimedat klassikaaslast Zoli ja Szabi. Ülejäänud meie klassis on nägijad. Ungaris ei ole erikoole pimedatele lastele. Gümnaasiumi osas vähemalt mitte. Sellest hoolimata ei kiusa mitte keegi meie koolis ei Szabolgyt ega Zolit. Teise asjana liikusime sealt edasi migratsiooniametisse, kust taotlesime elamisloa ja saime selle vist. Varsti tuleb ka järgmine paber postiga koju ja siis saan omale Ungari telefoni numbri ja pangakonto taodelda. Terve päev möödus igasuguseid ameteid pidi ringi joostes ja midagi tehes. Sõin näiteks Kürtös Kolágyt - nii kirjutatakse seda vist. Seda saab siin iga supermarketi juurest. Hea magus asi oli. Reede 12. September Hommikune ärkamine toimus sügava hilinemisega. Koolinädal algas alles esmaspäevast ja seega ma ei pidand veel kooli minema. Läksin aga kooli siiski, nimelt sellesse kooli, kus mu ema töötab. Tutvustasin end sealsetele lastele. Mind võeti avalisüli vastu ja leidsin esimese päevaga seega kohe kuus Magyarist sõpra. Edasise ajaga ei hakatud aga midagi targemat peale, kui mindi pillipoodi ja uuriti sünti. Kõigepealt peretütrele ja siis mulle. Budapest on nii suur linn, et siin on võimalik hoida poes sellist instrumenti nagu seda on korg R3. See pill sai ka ära proovitud. Heli salvestusi mul aga ei ole, sest patakad said digikal juba kolmapäeval tühjaks ja seega ei saa hetkel midagi salvestada. Laupäev 13. September. Hommik algas sedapuhku hiljem. Päevaplaan nägi ette, et lähme linna keskel Duna jõel asuvale suvilakrundile. Seal on sellised saared, kus neid suvilakrundikesi saab omada. Sinna oli pandud uus värav ja selle me värvisime ära. Toimus väljas söömine, joomine ja ringi kõndimine. Peale seda me siirdusime koduje, kus kastsime lilli. Pühapäev 14. September Hommikune ärkamine taaskord vara. Siirdusime perekonna teise suvilasse, mis pindalalt oli oluliselt suurem kui esimene. Päevakavas oli meil viinamarjade korjamine, puude saagimine ja tule tegemine. Kõik sai kusjuures kenasti tehtud. Peale seda siirdusime koju ja tegelesime veel sealgi millegagi. Siis aga kulgesime rahus uneteed mööda kõik kuni hommikuni. Sealt alates algab aga esimene koolinädal ja mis seal aset leidis kirjutan siis, kui koolinädal on läbi. Seniks aga szia või Viszlat. Võtke kuidas tahate.

magyarország

szia! Kirjutame siis ka tüki blogi oma reisist Ungarimaale. Kell on palju ja öö on käes. Niisiis on siiajõudmisest möödas juba hea neli päeva. Aga selle asemel et magada, ma kirjutan. Magada jõuab. Päevade jooksul on olnud sedavõrd palju huvitavat tegevust ja toimetust, et seda siin enam kirjutada ei jõuagi. én locsolom o virag. . Kas ma õigesti kirjutasin on sügavalt kaheldav, aga küll magyaritest sõbrad parandavad, loodame vähemalt. Ehk siis kastan lilli. Kastetud tegelikult juba. Korg R3 sai ära proovitud. Esimest korda koolis käidud ja sain hulgaliselt ungari keelseid sõnu teada. Pere lastega veel juttu ei vesta, sest nad erigi inglise keelt ei valda. Palju tuleb aga teha ja saab tehtud. Seniks siis aga viszontlátásra